Munad värvitud ja Hispaaniasse ära

Seekordse sissekande lugu algas nädal tagasi, kui suurem osa lapsi pühadepuhul koju käima tulid. Tegelikult ainult Kata jäigi Tartusse, et mütata mudas koos etnoloogidega, teised kükitasid Kuimetsas, kes rabas, kes kodukamaral.

Ilus nädalalõpp oli. Marta värvis poiste rõõmuks mune, Robi treenis kõiki hea raha eest. Tegid Siimuga kiviheite võistlust, panid 20 Euri vahele, et kes kaugemale saab. Ma ei kontrollinud, kas võitja raha ka sisse kasseeris, aga võitja oli muidugi juhendaja ise, kuigi ega Siim väga paljuga ka alla ei jäänud. Kuna jäädvustasin usinasti nädalavahetust enne Hispaaniat, siis saan väikese ülevaate siiagi lisada:

Robi õpetab suurele vennale õiget heitetehnikat

Siim saigi kivi lendu, peaaegu oleks lennanud ise ka

Kohtunikud mõistsid, et siit rohkem välja ei pigista

Ja asendasid lõõgastuseks kivipalli päris palliga

Öösel vastu pühapäeva läks kamp laiali, siis viisin Robi lennujaama ja nüüd on ta varsti juba täis nädala Hispaanias Benidormist mõne kilomeetri kaugusel Albiris olnud. On osa rahvast oma Hawaii jutuga segadusse ajanud, aga olgu siinkohal veel üle kinnitatud, et võimleb Hispaanias siiski. Ütles, et teevad kõvasti trenni, võtavad kõvasti päikest ja naudivad elu. Esimene sõnum: maastik on ulme! Kahjuks mul veel eriti häid maastiku pilte kinnituseks näidata ei ole, paar pilti FB-st siiski kopeerisin soojenduseks siia üle. Järgmise reede õhtul peaks kodus tagasi olema, eks siis kuuleb pikemalt vahetuid muljeid ja saab parema pildivaliku ka.

Ah jaa, enne Hispaania laagrit käis arsti juures ja sai teada, et lihased on ülekoormuse tõttu pinges rohkem kui hea on. Võttis massaaži siit ja sealt ja hoidis end enne laagrit trenniga vähe tagasi. Loodame, et pääseb tõsisematest traumadest. Praegu ütles küll, et kui tagareis korras oleks, siis naudiks täiega sealsel staadionil jooksmist :). Naudib ikkagi, see paistab kätte isegi üüratu vahemaa tagant :).

Esimesed tunnid kodust niiiii kaugel

Vettehüpped alga!

Selle pildi vettehüppaja tuvastasin käepaelte järgi, nimelt kannab Robi kogu aeg sini-must-valgeid käepaelu

Lemmik-kattega staadion Albiris ka lõpuks, kus ajatakse hetkel suvist vormi

Kevad käes

Ta tuleb, alati ühte, ja iga kord veidi omamoodi. Seekord on lume alt sulanud välja nii palju ootamatut, neist kõige ootamatum oli muidugi dopinguskandaal Andrus Veerpalu ümber.
Kas sina usud Andrust? Mina usun. Vähemalt ma tahan uskuda ja kui mees ise ütleb, et ta on teinud puhast sporti, siis ma väga loodan, et ta ühel päeval ei tule rahva ette uue sõnumiga, mis sisaldab vabandust valetamise pärast, milleks ta oli sunnitud. Ma tõesti tahan uskuda ja liitusin lehega, kus oma uskumist kinnitasin. Liitusin, kuna sooviksin oma lastele sarnases olukorras samuti toetajaid. Muidugi juhul, kui nad tõesti ka ise oma sõnadesse usuksid. Tahan loota, et Andrus usub.

Robi jaoks tuleb see kevad ka üsna teisiti, sest juba selle nädala lõpus lendab ta oma esimesse välislaagrisse. Eelmisel nädalavahetusel elas ta neti vahendusel kaasa sõprade seiklustele lõunamaal, pühapäevast hakkame ise kaasa elama Robi ja Maiceli seiklustele Benidormis. Praegu on küll tunne, et ta kuumeneb laagri ootuses sisemiselt üle. Lihased on viimseni pingeses, näitas retk arsti juurde, kurk on nii valus, et ei lase neelata - on see algus või nende sümptomitega kõik piirdubki. Teeb lõunamaa päike imet? Ju saame näha või kui mitte kohe näha, siis ehk kuulda ikka. Lubas fotoka kaasa võtta, mis pildistab, siis kui tahab ja seda mida tahab.
Ma praegu midagi enamat lisada ei taha. Tõsine blogipidamine algab koos suvehooajaga, mis saab stardi 21. mail Rakveres järjekordsete baltikatega. Tõenäoliselt läheme kohale. Kindlasti jagan siin ka Hispaania laagri muljeid, juhul kui Robi saab mahti neid meiega jagada.
Ilusat kevadet, esimesed porgandid peenral on juba kasvama pandud ;).