Total Pageviews

Wednesday, June 1, 2011

Kolme euro võistlus

Täna oli Audentese staadionil jälle kolme euro võistlus ehk noorte heitjate seeriavõistlus. Robi luges oma sendid kokku ja osales ka. Lasi lendu oda, heitis ketast, tõukas kuuli, ehk siis tegi kõike ja kogu raha eest.

Tulemusi ma ei tea ja hetkel tundub, et mis vahet sel nii väga ongi. Umbes täpsed tulemused võin suuremate huviliste jaoks siia panna, nende järgi lendas oda 55 meetri peale, ketas 36-37 ja kuul 13.10. Täpsemad andmed lisatakse varsti juba ka ekjl.ee lehele. Oda tulmuse hindamine on segane, sest Rakveres lennutasid nad 800 gr oda, heitjate päeval jälle 700. Ja ausalt öeldes ei tahtnudki ma sellel praegu peatuda.

Tegelikult on viimasel ajal arutlusteemaks hoopis noorte sport kui selline. Miks paljud lootustandvad noored ootamatult spordist ära kaovad ja miks noortele valikuliselt tähelepanu pööratakse. Saan üha enam aru, et tunnustamine on tähtis. Robi oli üsna väga pahane, kui Meelis uuendas 35-aasta järel kaugushüppe rekordit ja see esiotsa mingit tähelepanu meedias ei saanud. Ausalt öeldes kuulasin ise ka selle päeval õhtul erilise hoolega näiteks Vikerraadio spordiuudiseid, kus Götzise kõrval pühendati suhteliselt palju ruumi Kuldliiga võistlusele, aga Meelise tulemus oli kui õhk. Seda ei mainitudki. Ma saan aru, et ei pruugi spordiajakirjanikud iga rekordit endale selgeks teha ja kõike mäletada, aga samas on tulemas Eestis suvel juuniorite Euroopa Meistrivõistlused. Mõned selle võistluse normitäitjad märgitakse ära kõikjal, teisi poleks justkui olemaski.

Iseenesest on kogu see meediakajastuse teema nagu kahe teraga mõõk- ühelt poolt kindlasti sooviks eneseületaja oma sooritusele tähelepanu, aga teisalt paneb liigne tähelepanu ka suurema vastutuse, millega noor inimene ei pruugi alati toime tulla.

Võib-olla lisavad lähenevad suurvõistlused osalejate eneste jaoks õhku veidi enam särinat - olles ise selles rütmis ja ootuses sees, eeldad, et teema ka kõrvalseisjate jaoks oluline on. Tegelikult on igal oma rida ajada. Sellegi poolest tahaks, et vähemalt need noored, kelles on potentsiaali, tunneksid vajalikul hetkel toetust ja tähelepanu, mis innustaks jätkama, mitte poolel teel käega lööma.

Täna päeval, kui Robi rääkis sõbrast, kellel viimasel ajal pole sporditegemisega just kõige paremini läinud, aga keda ta on valmis ja tahab kõigest hingest toetada, meenus mulle jälle see aastatetagune väike Robi, kes tahtis minna koos poistega 5-kroonisele rahvajooksule, aga kuna kõikidel ei olnud seda viite krooni, siis tuli Robi küsima, kas kuskil oleks taarat. Nad korjasidki taaras tookord sõbrale osalustasu jaoks vajalikud kroonid kokku. Kui on olukord, siis on ka lahendus. Armas, et see sõprade toetamise soov ja nendega koos tegutsemise tahe pole kusagile kadunud.

No comments:

Post a Comment