Kui midagi öelda ei ole, siis tee seda lühidalt või üldse mitte. Praegu on see aeg, kus Robi kohta midagi öelda ei ole. Kord tundub, et juba lubab ja siis kohe tuleb signaal, et vara veel või veel hullem - üldse mitte. Seepärast palju jälgi siia ei jää, kuigi ajaloo huvides tuleks ju märkida, et jalad teibitud, tegelikult nägin teipi ühel jalal, aga nagu ma juba ütlesin, pole minu jaoks enam vahet kumb jalg, sest tunne, et ta ei tee varsti enam isegi vahet. Kas ta Rakvere lahtistele oma MM normi tegema läheb, pole tänaseks selge. Ise tundub ikka rõõmus ja see ongi hetkel ainus hea!
Lõpuks läheb alati nii nagu peab ja meie pere naised peavad olema sel suvel Barcelonas, et kaasa elada kõikidele tublidele Eesti noorsportlastele, kes endale koha sellele võistlusele ausalt välja võitlevad. Kätlin teeb ju lausa imet, viimastel võistlustel andis kettale sellise hoo, et see ei puutunud maad enne, kui oli Eha Rünne varsti 30 aastat püsinud rekordijoone ületanud! Ja mitte lihtsalt natuke üle, vaid ikka meetritega! Uus rekord on nüüdsest 53.02 ja ma ei imesta ega minesta, kui sellele tulemusele suve lõpuks veel lisa tuleb.
Praegu on MMi normi täitnud Eesti sportlastest veel ka Reena Koll teivashüppes ja Kaia Soosaar kauguses. Grete seitsmevõistluse kohta pole uurinud, kas Viljandi keerutava tuulega tehtud kena tulemus läks arvesse või mitte. Loodame parimat!
No comments:
Post a Comment