Gustav Sule mälestusvõistlused Tartus

Eesti kergejõustiku publik on täna häälestatud Gustav Sule mälestusvõistluste lainele. Karvaseid ja sulelisi on sinna kokku aetud hulgi, annavad uudised teada, mis teise kanali vahendusel ütlevad muuhulgas sedagi, et Eesti oma sulelistest mitmed parema juhul siiski vaid tribüünidele tee leiavad. 

Maapoisi kodused treeningharjutused

Robi lubas veel nädalavahetusel platsil olla, et lasta ära mõõta oma jalgade väledus ja hüpete pikkus, aga viimasel hetkel oli sunnitud temagi oma plaane korrigeerima. Kahju. Esialgu oli kavas end proovile panna  tõketes ja osaleda kaugushüppajate pikas rivis, aga võta näpust. Sõber Markus Leemet läheb ise ja näitab, milleks ta suuteline on. Lähevad ikka teised ka, kogu startijate nimekirja leidsin siit

Võistlus algab täna Tartu Tamme staadionil ajakava kohaselt kell 17 meeste teivashüppega ja nii ta jooksma hakkab. Selleks, et aru saada, millele tegelikult keskendutakse, peaks teadma, mis mees oli Gustav Sule.

Tunnistan esmalt ise, et Sule mälestusvõistlustest olin kuulnud, aga kes oli Sule ise, millal ta elas ja tegutses, sellele hakkasin mõtlema alles nüüd. Küsisin paarilt juhuslikult tuttavalt, kes jäid mulle samasuguse juhmi näoga otsa vaatama ja arvasid, et ju ta sporti tegi. Nad ei eksinud. Tegi sporti jah, aga ammu, tänaste noorte poolt vaadatuna võiks isegi öelda, et niiii ammu.

Tegelikult oli Gustav omal ajal tõeline tegija! Tartust pärit mehe eluiga jäi sõja tõttu lühikeseks, elas aastatel 1910 - 1942, aga jõudis Eesti sporti jätta arvestatava jälje. Sule põhiala oli odavise, milles ta kuulus seitsmel hooajal maailma esikümnesse. Seejuures oli 1931. aastal maailma teine ja 1938. aastal maailma kolmas odamees. Eesti rekordeid odaviskes uuendas aastatel 1931 - 1938 kuuel korral. Ju need kõik ta enese rekordiparandused olid. Gustav Sule on kokku 10-kordne Eesti meister, neist üheksal korral teenis meistritiitli muidugi odaviske eest, aga ühel korral ei olnud talle ka kõrgushüppes vastast. Tema kõrgushüppe isiklik tippmark pärineb aastast 1930, mil ta ületas 1.80. Odaviske parimaks tulemuseks jäi Kadriorus 1938. aastal visatud 75.93,5. See tulemus näib silmale harjumatu, aga kõikjal just nii ta kirjas on ja las siis olla. Selge, et tegu oli kõva mehega, kelle lühikeseks jäänud elu lõppes 1942. aasta aprillis punaarmee tööpataljonis, kus ta haigestus alatoitlusest kurnatuna kopsupõletikku ja suri.  

Mälestusvõistlusi korraldatakse juba aastast 1958. Oleks Tartus, leiaksite mind vähemalt pealtvaatajate pikast rivist, kuid sedapuhku elan kaasa ja ootan ilusaid tulemusi oma kodus.

Tulemused kirjas ekjl.ee lehel