Rio on ajalugu, aitäh sõbrad

Kaks nädalat on möödunud kui ainus silmapilk. Mehed on Olümpia seljataha jätnud, saanud targemaks kui varem. Uute kogemuste võrra rikkamana vaatavad lootusrikkalt tulevikku.

Robi püüab hetkel tasa teha Olümpiale võlgu jäänud koolinädalaid, Maicel, usutavasti võib selle välja käia, valmistub sel hooajal veel üheks ülesastumiseks, mida on oodata Euroopas juba käesoleva kuu keskel.

 

Robi kohta küsitakse, kuidas jalg, mis teeb selg, kuis liigub küünarnukk? Ilma küsimata ei teaks vastust minagi. Seega küsisin ja sain vastuseks, et vaatamata olümpia ajal tehtud koledale pildile, pole olukord lootusetu - luu pidas vastu, turse on unustatud, tasa ja targu läbi ravi ja taastumise hakatakse laduma uut põhja uueks hooajaks. Tõkkejooksu järel tehtud kolepilt oli selline:

Pärast mitte just kõige õnnestunumaid sooritusi olümpial oli eriti tore saada tagasisidet sõpradelt ja veidi kaugematelt tuttavatelt, milles kinnitati, et nad elasid meie omadele kaasa. Et ilusad sõnad ja head soovid kaduma ei läheks, siis jagan neid teiega ja ühtlasi salvestan tulevikuks:

 

I "Mõtlesin juba mingi aeg tagasi kirjutada, aga samas ei tihanud - äkki on kohatu ja eestlased ju ei kirjuta ega otsi niisama kontakti jne. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et kuigi me väga ei suhtle ning meie pered üksteist ei tea, siis minu pere elas Su vennale väga kaasa. Minu pensionärist vanaema on väga suur kergejõustiku fänn. Teil on armas pere ning raskustest hoolimata (kuigi ma teda isiklikult ei tea) ülikõva vend. Jõudu ja jaksu nii talle kui teie perele vajaliku toena ka edaspidiseks!"

 

II "Ma ei saa jätta märkimata, Karl Robert oli super ja respekt, et sellise poja yles kasvatasite, pääseda osalema kymnevõistlusel, kus on maailma parimad koos, Iiris võtke vastu minu komplimendid."

 

III"Iiris! Sina ja kogu Sinu pere on SUPER!!!!! Robi on väga-väga tubli! Loodan, et tervis väga kannatada ei saanud. TÕELINE EESTI MEES!!! seda kõige-kõige paremas tähenduses. ÕNNE ja EDU talle järgmistel võistlustel !

 

IV  "Robi on meile eeskujuks olnud viimasel nädalal just lahates väikese kärsitu mehe maailma ja teemat, et kas on vaja nii kergesti alla anda või mitte. Aitäh teile!"

 

Edu hetkedel on sõpru rohkem, aga raskematel aegadel öeldud headel sõnadel on hoopis suurem kaal. Aitäh, teile, head sõbrad lähemalt ja kaugelt, kes te olite ja olete alati olemas. Eriti suur tänu läheb väikesele Otile, kes on lubanud sellest aastast pühenduda kergejõustikule ja ühel päeval ise teha tuule alla kõigile, kes praegu tipus. Robi lohutuseks ja inspiratsiooniks joonistas ta pildi järgmise Olümpia autasustamisest. See oli tore üllatus! Olen päris kindle, et kui Ott-Kaarel ise on olümpiale jõudmise  sihikule võtnud, veidi vaeva näeb, siis ta ühel päeval sinna ka jõuab! Me ootame selle päeva ära!

Ott-Kaareli joonistus järgmise olümpia autasustamiselt

Jätame nüüd Maiceli ja Robi mõneks ajaks Athensi paranema ja haavu lakkuma ja vaatame, mis Eestis toimub, aga seda juba eraldi postituses. Selle postituse lõppu lisan hoopis kena tagasivaate olümpiale Georgia ülikooli veebilehelt ja väikese pildigalerii poiste esimese olümpia meenutuseks.