Total Pageviews

Monday, March 27, 2017

Suur vend käis Ameerikas külas


Suur vend Siim Kaarel leidis, et kas nüüd või kunagi hoopis hiljem ja valis nüüd!
Nüüd, tähendas lendu üle ookeani, et vaadata oma silmaga üle, mis elu see väikevend seal Ameerikas õigupoolest elab? Mille nimel on teda toetatud nii vaimselt kui ka finantsiliselt ja kas ta seal tõesti ka rahul ja õnnelik on.
Kuna mineku otsus tuli üsna viimasel hetkel, siis Robi enda tegudest inspireerituna pidi sest sündima üllatus väikevennale ja selle üllatuse ta sai - ärgata hommikul ja näha esimese asjana voodi kõrval suure venna kogu, kes peaks olemasolevate teadmiste kõrval rabama tööd teha ilma hingamisruumita - seda oli raske uskuda.
Robi tunnistas, et arusaamiseks, et tegemist ei ole unega, et juhtunu on ilmsi ja on siin ja praegu, kulus tal 15 minutit. Üles tuli ärgata ja igatahes hambaid pesti sel hommikul juba koos!
 
Siim lubas, et jäädvustab ema ja teiste pereliikmete jaoks oma käigu ja nagu näha, võttis ta ülesannet täie tõsidusega. Olgu siis kohe ära öeldud, et kaameratega ringikäima harjunud vennal on  videokokkuvõte reisist valmis ja loodetavasti paistab see huvilistele kätte siit:  
video

Mõned seigad tahan siiski vaatajatele ja kaasamõtlejatele  üle rääkida. Nimelt on vendadel, tundub mulle, üks ühine kirg ja see ei ole sporditegemine. Otse vastupidi, vanem vend Siim on terve oma kooliaja teinud kõik selleks, et sportlikus mõttes mitte võistelda. Seevastu Robi ei suutnud piirduda vaid kooli mõõduvõtmistega. Ta tahtis kohe ja ka läks ja osales niipaljudel võistlustel kui neid ümberkaudu vähegi oli. Ainus, milles Siim on olnud valmis võistlema on olnud seltskondlik mäng võrkpall ja kivi vise kodusel murukamaral.
 
Ühiseks kireks vendadel on kujunenud hoopis vanad masinad. Siimul, kel majanduslikult parem seis, on garaažis paar vana ja taastatud autot, Robi jõud on käinud hetkel üle motikatest. Ja need tuli väiksel vennal esitleda, suurel üle vaadata.
 

Motikaid putitab ta seal Ameerikamaal oma tüdruksõbra Morgani isa garaažis. Morgani isa kodu on ühtlasi nende peamiseks peatumispaigaks ja nii sai sest paigast nädalaks kodu ka Siimule.
 Robi pere Ameerikas

Selles peres on lisaks autole vist igal mehel oma mootorratas ka. Ja neid jõuti küll esitleda ja proovida nii päikese tõusul kui ka loojangul.  
 
Kuna tegemist oli siiski üllatusreisiga, millest tõsi teised, peale Robi veidikene teadsid, siis tuli Siimul kaasa teha kõik Robi nädalased käigud. Trenn oli võistlusjärgsel nädalal vähe tagasihoidlikum, kuid staadionilt pidi ikka läbi astuma. Aasta tagasi olime ise sel staadionil ja oi milliseid etendusi Robi siis meile pakkus!.
Järgmine 10-võistlus sel staadionil 5.-6. aprillil
Sel talvel sai valmis nende kooli esimene sisehall, kus ka kergejõustiklastele on loodud väikesed võimalused. Siim sai sellegi ära näha.
Lendab küll
Usun, et tordiks kirsil oli võimalus sõita koos Robiga Floridasse, et saada osa Morgani võistlusest, kes on sportvõimleja, ja selle võistlusega kaasas käivast melust. Minu jaoks oli see küll esmakordseks kogemuseks nii fännindusest, perede pühendumisest, aga ka kui ühest suurest rõõmupeost, kus elati oma positiivseid emotsioone välja midagi tagasi hoidmata. Mõnusaks sõiduks rentis Siim mõnusa auto ka, millegi läbiti vahemaa Athensist Floridasse veidi enam kui viie tunniga.
Morgan sõitu nautimas Siimu rendiautol
Kallistusega areenile
Oma tüdrukule pöialt hoidmas
Siimu sõnul koges ta veel enam pildile jäädvustamatuid hetki ja nendeks olid ennekõike inimeste rõõm, sõbralikkus ja külalislahkus. Ta ütles, et kohati oli raske aru saada, kas tegu on tõesti inimeste siira oleku või ikkagi teesklusega. See tundub Eestist minnes üsna arusaamatu, aga tuleb tunnistada, et need inimesed on kasvanud teisel pinnal, millest ammutatakse sooja ja positiivset suhtumist määral, mis lubab priiskamist. On võimatu mitte naeratada, kui kõik seda teevad. Ja tõesti on võimalik saada märkamatult osaks rõõmust ja heatahtlikkusest, mida sa igal hetkel enda ümber koged.
Eestisse tagasi jõudes on lihtne rõõm minetada ja end tusameele maski taha varjata, sest see on meie olek. Kuigi MEIE olekus on siirast ootusärevust, mis annab põhjust end kokku võtta ja püüda igapäevaselt ka harjutada näitama oma helgemat poolt. Mul on hea meel, et Siim ka oma uut ootust tõsiselt võttis!
Uus Robi ja Georgia fänn on varsti sündimas! Meie pere saab uued rollid, kes saab isaks, kes onuks, kes tädiks. Mina olen valmis hakkama täitma 100% vanaema kohuseid. Kuna uuel inimesel onusid peale Robi rohkem ei ole, siis on lubanud onu Robi oma kohust ka korralikult täita ja suvel väikest kodanikku kaema tulla.
Ootusi on igas vallas. Me oleme valmis! 
 

Sunday, March 12, 2017

6000+ ehk ta tegi seda jälle!

 
Robi ületas kaheksanda eestlasena 7-võistluses 6000 punkti piiri. Oma tulemusega on ta eestlaste hulgas läbi aegade 7. mees. 6051 (6.79; 7.58; 14.41; 1.86; 8.33; 4.96; 2.36,92) Tagantjärele on lihtne nentida - pole paha! Aga palju oli neid, kes midagi sellist uskusid või lootsid?
Ühte ma tean ja see ei olnud mina. See oli tema ise.
 
Pärast esimest päeva kirjutas ta nii: "Hea päev oli. Põlv läks küll paiste, aga ei midagi hullu. Maandusin lihtsalt vasakule põlvele, aga neil on siin kõrguses üli kõvad matid. Kael on ka tuksis, kange hetkel."
 
Selliseid asju ei tohiks sportlane saladuses hoida, seda enam, et teine päev oli ju alles ees ja pöidlahoidjatel võib olla lootusi või ootusi.
 
Mõnel on, mõnel mitte. Nagu tema puhul ikka, eriti pärast tagasihoidlikku kõrgushüpet. 
Olin veidi kurb, et kunagi kontserdi pileteid ostes ei arvestanud sellega, et samal päeval ja samal ajal on mu pojal oluline enesetõestuse hetk, millest tahaksin osa saada võimalikult vahetult, just nii nagu see võimalik on meie vahemaad arvestades. 
 
Robi püüdis mind lohutada ja arvas, et ehk ongi huvitavam tagantjärele vaadata. Minu sooviks oli selle peale vaid, et hädasid juurde ei korjaks. Tema ütles, vaatamata teadmisele, et hüppematid on kõvad, nii: "Teivashüpe tuleb tähtis, sest lootus on ikkagi 6000 punkti ära teha."  Lisades, et nüüd siis tead mu eesmärki ja ehk on sul mõnusam kodus istuda.
 
Kas oli mõnusam? Oli ärevam, sest ausalt öeldes - muidugi, ma saan aru, et on soov, aga kuidas teha nii, et see ka täituks. Soovide täitumine on enamasti soovija enda kätes. Teibasse läks enesekindlalt ja tegi mis vaja. Edasine oli ainult vormistamise küsimus ja ta vormistas hästi.
 
Mis siis nüüd?! Nüüd tuleb tõestada, et tehtut on võimalik korrata ja et on veel arenguruumi. Tõestada tuleb ennekõike neile, kellest sõltuvad mõningad otsused ja kes vahest ikka veel kahtlevad ja neid Ameerikas sündivaid tulemusi millekski ei pea. Loodan väga, et Londonis näeme. Ja ilma vigastusteta seekord, paluks!
 
Ole uuteks üllatusteks valmis! ;)

Friday, March 10, 2017

Ameerika üliõpilaste meistrivõistlused - NCAA

College Station, Texas. Photo: Georgia Track&Field twitter
Nuiasin eile Robilt pilti, kas või väikest, kas või kohalikest puulatvadest, ehk midagigi, mis annaks meile ka aimu, kus võistluspaik asub, milline on ümbrus ja kuidas ennast seal tunneb. Ta ei lubanud midagi, ometi ma lootsin, et hommikul ärgates ehk leian miskit kuskilt. Ei leidnud. Vähemalt tema poolt saadetuna mitte. Leidsin nende kooli twitterist College Stationi staadioni pildi, kus kohe-kohe tuleb mitmevõistlejatel asuda starti, et läbida oma esimesed 60 meetrit. Imelik nimi sellel linnal - College Station, aga nii on. Tegemist on üsna väikese linnakesega, elanikke oli seal mõni aasta tagasi veidi üle 100 tuhande. Tegemist on ülikoolilinnaga (Texas A&M University) nagu seda on tegelikult ka Athens, kus Robi praegu õpib ja elab.

16 starti alustavat meest leiad eelmisest postitusest. Robi on oma hooaja parima tulemusega hetkel 10. positsioonil. Edetabelit juhib tema koolivend Devon Williams, kes on hooajal kogunud 6047 punkti, mis on ka tema 7-võistluse senine parim tulemus. Tänaseid tulemusi jälgin SIIT

60 MEETRIT
Robi ja Devon jooksevad koos teises stardis.
Uhhh! Robi jooksis hästi, peaaegu isikliku, ainult sajandik nõrgem - 6.79! Selle hooaja parim jooks sel distantsil. Eesti edetabelis on see kõigi aegade 7.-8. mehe jooks. 6. kohta hoiab ta ise eelmisel aastal samal ajal joostud tulemusega 6.78.
Devoni aeg täna 6.88
Üks mees, Tim Duckworth Kentucky Ülikoolist oli Robist isegi kiirem, tema aeg 6.77

KAUGUS
Kauguse esimene katse läks Robil vist metsa, pikkuseks mõõdeti ainult 6.86. Teine katse 7.38 lõhnab igatahes märksa paremini. Ja ei saa salata, et 7.58 on ikka juba üsna väga ilus hüppepikkus!
Devon esimesel katsel tulemust kirja ei saanud, teisel katsel see eest lendas kaugele - 7.68.
TIM D. hüppas seevastu kohe esimesel katsel  7.77! No tahaks näha, kas seda tulemust keegi täna ületada suudab. JA SUUTIS!!! Seda suutis Devon, kes hüppas 7.83. Us-ku-ma-tu! Aga siiski tuleb uskuda.

Kahe ala järel väike kokkuvõte. Seis on selline:
 
Robi edestab oma isiklikku rekordigraafikut hetkel 68 punktiga. Kui nüüd professionaalsetele kommentaatoritele püüda läheneda, siis tuleks veel lisada, et liigub 5900 ja enama punkti graafikus.

KUULITÕUGE
Oma senise rekordgraafiku sees tõukas Robi kuuli 14.43. Seega, kui tahaks eduseisu vähemalt hoida, siis teab küll, kui palju tõugata on vaja.
Esimene katse - Karl Saluril tagasihoidlik 13.84. Teisel katsel on oluliselt enam jumet - 14.41, kolmas katse ka üle 14 meetri, aga vähem - 14.15.
Lindon Victor tõukas sel alal margi ette - 15.71. Kes tõukab üle? Ise tõukab - 16.55!!.
Devoni pikimaks kuulitõukeks mõõdeti 14.11.
Tim Duckworth tõukas 13.09.

Robi on 66 punktiga ikka plussis, see tähendab, et liigub kenal kursil. Vähemalt seni, kuni same kokku lugeda ka kõrgushüppe eest jagatavad punktid.

Ja vaadake nüüd, kuhu trügis Lindon Victor 8. kohalt oma suurepärase kuulitõuke järel! Neljandaks otse varasema liidri järele. Kui neid kahe ala järel lahutas 213 punkti, siis pärast kolmandat ala ainult 1 punkt.

KÕRGUSHÜPE
No niii! Oodatud ja isegi.. ikkagi oodatud. Mitmevõistlus tähendab mitut võistlust, ja tuleb leppida, et nende sekka satub igal ühel mõni nõrgem ja mõni tugevam ala.
Robi alustas täna kõrguselt 1.77- üle, 1.80 - üle, 1.83 üle teisel katsel, 1.86 üle kolmandal! Ja nii jääb. Ei olnud täna veel ime sündimise päev. Saab varakult õhtule. Tänaseks punkti saagiks on 3345.  Robi püsib siiski 5900 punkti graafikus. Jätkame homme siit, kus täna pooleli jääb.

Devon ületas täna 1.95, Tim Duckworth aga koguni 2.16.
Robi on avapäeva järel neljandal kohal. Tema ette kerkis teine mees, kes kõrguses 2.16 ületas, see oli Jonathan Wells.
Sellise seisuga minnakse vastu uuele päevale:

TEINE PÄEV

Teine pave algas minu jaoks KUMUs väga kaunil emakeelepäeva kontserdil, aga hing ei anna rahu. Kuna vaheaeg tehti õigel ajal, siis on paslik jätkata siit, kus eile pooleli jäime.
Olgu öeldud, et Robi ütles, et tunneb end esimese päeva järel hästi ja ambitsioonid on suured. Mina toetan!

60 MEETRIT ÜLE TÕKETE
Joostud! Isiklikku ei sündinud, aga selle lähedane tulemus taas - 8.33.
Devon lendas hästi - 7.75
Teiste ajad leiad siit:

Puntiseis viie ala järel sai selline:

Nüüd on nii, et kellel jätkub kontsert, kellel võistlus...
Kontsert oli kaunis, pühendatud emakeelele ja kantud soovist selle kauniga keelega jätkata. Nii me teeme.

Vahepeal on olnud kauneid arenguid ka võistlusareenil. Robi ütles meie päeval, tema hommikul, et paneb suuri lootusi teibale, sihiga väljuda neist võistlustest 6000 punkti meeste sekka. Tuletame meelde, et senine isiklik teibas on eelmisel aastal hüpatud 4.95. Seega - julge soov, aga lase ta olla! Meest sõnast, härga sarvest! Hüpped alaku!

TEIVASHÜPE
Algkõrguseks võttis julge 4.56 ja kindlalt üle. Järgmise kõrguse jättis vahele. 4.76 - üle! Tundub, et mees tunneb ennast. 4.86 - ka üle, aga seekord alles kolmandal katsel. Uus kõrgus tähendaks uut isiklikku rekordit! JA SEE SÜNNIB!! 4.96 alistub teisel katsel, kas pole vahva! Nii seekord jääb. Punkte nüüd koos 5143, mis tähendab, et edestab isikliku rekordi graafikut koguni 140 silmaga.
Kuidas teistel?
Devon piirdus täna 4.76-ga. Samuti Lindon Victor.
Hästi lendasid Tim Duckworth, kes vormistas teibas 5.26-se hüppe ja Harrison Williams, kelle kontole kanti koguni 5.36 meetri kõrgune õhulend. Eks see kõik kajastu ka punktitabelis, millega minnakse vastu viimasele alale,  1000 meetri jooksule.

 
Robi punktiseis enne jooksu on selline, et ta ei pruugi isegi uut isiklikku joosta 1000 meetri läbimisel. 6000 punkti tuleks kokku, kui suudaks joosta 2.41,30. Isiklik on sel alal 2.39,77. Kui esimene eesmärk on punktid, siis, mis koha see võiks anda, kui tugevad jooksumehed on kaasvõistlejad ja kui näljased tänaste kohtade järele?
Meeste 1000meetri aegu vaadates tundub, et Robil ei tohiks olla probleeme lõpuks ka kolmandat kohta püüda ja Devon Williams võib endale juba kulla kaela riputada, kui ülejäänud mehed ei näita oma jooksuaegades ootamatut arenguhüpet. Või siis olen ma ise asjadest ette hüpanud. Ootame veidi veel ja siis vaatame.

1000 MEETRIT
Ma ei suuda uskuda oma silmi!! Seda jooksu tahaks näha. Aeg Robil 2.36,92 ja punkte 6051 ning kolmas koht!
Devoni aeg 2.41,26, mis on ka tema jaoks uus isiklik nagu ka kogunenud punktisumma 6177, mis andis neil võistlustel esikoha.

Kõikide meeste järjestus punktide põhjal sai selline:

Neilt võistlustelt väljus Robi kolme isikliku rekordiga: teivas 4.96, 1000m - 2.36,92 ja punktisumma 6051.
Et aru saada, mis väärtus sel punktiskooril on, siis olgu öeldud, et Eesti kõigi aegade edetabelis tõuseb ta nüüd 7. kohale otse klassi- ja koolivenna Maicel Uibo ette, kes on seni viimane ja nüüd 8. Eesti mees, kes mahub 6000 punkti ja enam kogunud meeste sekka. Maceli saagiks on 6044. Indrek Kaseorg on Robi ees 6055 punktiga. Kristjan Rahnu 6062, Andrei Nazarov 6098. Andres Raja on kokku saanud 6114. Eesti parimad 7-võistluses on olnud Mikk Pahapill 6362 ja muidugi Erki Nool 6374 punktiga.

Enne Robi enda kokkuvõtet julgen ise öelda, et pärast kõrgushüpet on alati tunne veidi nadi, kuigi tean, et kõrgusega ei lõppe veel ei seitsme- ega ka kümnevõistlus. Sa tõestasid seda jälle, hüpates taas kord üle oma varju. Vähemalt minu arvates. Oleme kõik uhked ja õnnelikud!
 

Sisehooaja tähtsaim võistlus tulekul

Hakkab pihta!


Ameerika ülikoolide 16 parimat meest ja naist igal alal panevad taas seljad kokku, et selgitada välja kergejõustiku 2017. aasta sisehooaja parimad.
Robi ülesandeks on kaitsta enda ja oma kooli au 7-võistluses.
Selle aasta tulemuste põhjal on 16 parima mitmevõistleja seis enne võistlusi selline:


Milliste ootustega läheb Robi vastu tänasele võistluspäevale, mis Eesti aja järgi algab kell 20.00, küsisin eile temalt endalt. Viitasin see juures Märt Roosna artiklile, milles rõhutati, et sportlane peaks jääma fännide ees ausaks, ega tohiks varjata võimalikke vigastusi.
 
Esimene vastus küsimusele, kuidas tervis ja millised ootused, oli lühike ja ammendav: "Tervis on parem. Ootused suured!"
 
"Aga tegelikult?", pinnisin edasi ja sain vastuseks, et tegelik seis selgub rajal. Robi kinnitas, et kindlasti ei tahaks ta olla möödunud aastast kehvem. Seega rahulolu tagaks iga tulemus mis ületab kokkuvõttes punktisummat 5856.
 
Tundub, et ükski koht tema 23-aastases kehas praegu suuri probleeme ei valmista, aga loota ja oodata, et tippsportlasel, kuskilt midagi tunda ei anna, seda mina enam hästi uskuda ei suuda.
 
Igatahes olen ma õhtu ootel, pöidlad juba higistavad peos. Loodan, et väljub võistlustelt terve ja rahulolevana. Infot eesootavate võistluste kohta leiab SELLELT LEHELT.

Sunday, March 5, 2017

Mina pean neid võistlusi näha saama?

2017 sise EMi õnnelik lõpp ja publiku tänamine mitmevõistlejate poolt
Mitmevõistlusest on saanud aastatega minu salakirg. Põhjust pole mõistagi raske leida, selleks on oma poeg, aga mulle meeldib vaadata ja kaasa elada ka neile võistlustele, kus teda osalemas ei ole.
 
Mõni oletab ja eeldab, et ma olen spetsialist sel alal. Kaugel sellest. Väga kaugel. Tehnilises mõttes ei jaga ma midagi. Mis aga puudutab emotsioone, siis need kanduvad läbi võistlejate minuni isegi siis kui oma laps kaasa ei tee. Tõsi, siis on isegi rahulikum jälgida. Ka seda, mida ja kuidas tehakse, kuidas punkte juurde tuleb jne. Oma poja osalemisel on närvid liiga püsti ja siis võib juhtuda, et neil hetkil mu jaoks maailmas muid teemasid lihtsalt ei eksisteeri.
 
Sise EM Belgradis
 
Seekord valmistusin elama kaasa omadele, eriti kõvasti hoidsin pöialt Maicelile, kel polnud sellest hooajast veel ühtegi võistlust kirjas. Eelhäälestus oli vägev. Maiceli nõrgad ja tugevad alad on teada, seega võtsin rahulikult, aga ikkagi ei saanud aru, miks ta 60m lõpuni ei jooksnud?? "Mis toimub?," mõtlesin. Pikalt polnud vaja mõelda - selle alaga tema jaoks võistlus piirduski. Jalg ei lubanud edasi riskida.
Kristjan Rosenberg jäi õnneks alles ja siis kõik need teised Euroopa vägevad ja vägevaimad. Näiteks Kevin Mayer, kes lõpuks selle 7-võistluse ka uhkelt ära võitis Euroopa rekordit tähistava tulemusega 6479 punkti, on minu jaoks olnud tegijana pildil aastast 2011, mil ta võitis Euroopa juunioride meistrivõistlused Tallinnas. 10-võistluses.
Adam Helcelet kuulub lemmikute hulka üksi rahvuse pärast - Roman Šebrle kodumaalt.
Mõnda meest olen veel kohanud võistlustelt, kuhu me Robi järel oleme liikunud ja nii see armastus nii tegiate kui ka ala vastu muudkui kasvab.
 
Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel muidugi kaamera pidevat tähelepanu mitmevõistlejaile ei jagu, aga sellest pole midagi. Olen juba õppinud ka üksi tulemuste najal endale olukordi ettekujutama ja tulemusi õnneks ikka tuleb. Tõsi, parimad emotsioonid tulevad ikka läbi osalejate silmade ja vahetute emotsioonide.
 
Kirjutama ei ajendanud mind seekord ei Mayeri suur võit ega isegi meie mehe Rosenbergi rõõmustavad tulemused kuulis - 14.08, kõrguse alavõit - 2.13 ega ka ilusad lennud teibaga 5.00, vaid hoopis serblase Mihail Dudaši õnnetu kukkumine 1000 meetri lõpusirgel, hetkel, mil EMi pronks medal oli tal peaaegu peos. See oli üks õnnetu ja äärmiselt emotsionaalne finish, mis varjutas võitjate võidurõõmu. Me nutsime koos - tema staadionil ja mina kodus ja me ei olnud kindlasti ainukesed nutjad. Küllap nutsid kõik tema lähedased ja pöidlahoidjad, aga me jääme ootama revanši. Ühel päeval ta kindlasti saab oma medali. Üks fänn on tal kindlasti nüüd rohkem.
Võistluste tulemusi näeb SIIT.
 
Järgmisel nädalalõpul surun taas pöidlad tugevalt pihku ja elan jälle kaasa Robile.