Total Pageviews

Monday, August 7, 2017

Londoni MMi ootel

Eile sai Robi 24 täis. Puhus oma autotordilt küünlad ära, lasi soovid lendu, et juba homme minna ise lendu. London ootab.

Meie läheme ka koos Kataga, aga meie minekule annab lisaväärtuse ikkagi Robi äralend enne meid. Londonis ootab meid õde Marta Helena ja ongi punt fänne koos. Võistluste piletid lunastasime seekord juba aasta tagasi. Tõsi, 12. augusti õhtuks siis meile sobilikke pileteid ei pakutud ja kuna sel ajal polnud ju teada, kas ja mis meid aasta pärast ees ootab, olime Rahul. Nüüd hakkas mul hing kripeldama ja kui uskuda häid sõnumeid, siis saan ise minna ikkagi ka teise päeva õhtusele osale otse staadionile kaasa elama minna. Ja seekord oleks vaja kohe kolme pöialt! Kolm meie 10-võistlejat on 11. augustil loodetavasti stardis.
Robi ja Janek Õiglane. Foto: Marko Mumm
Robi ja Janek Õiglane lähevad teisipäeva varahommikul koos lennukile, Maicel on juba päevi kohapealseid olusid nautinud.  
Lisatud pilt on meenutus Kadriorus juuli alguses toimunud Euroopa meeskondlikult mitmevõistluse meistrivõistluselt, kus Janek ja Robi olid eestlaste peamised punktitoojad, seejuures Janek kinkis pealtvaatajatele kehvade ilmaolude kiuste tõeliselt suurepärase võistluse. Olen kuulnud, et ta vorm on püsinud või siis veel parem, ehk sellelt mehelt on oodata taas ilusat võistlust. Varasem MMi kogemus ka Janekil all, nii et olge valmis!
 
Kuidas Robi seis on, küsib mult igaüks, kes teab, et ma teda tean.
 
Küsin ise ka ja kuulan kõrvalt, mis ta teistele räägib ning selle pealt julgen öelda, et pole paha.  See, et hädad ja hädakesed kuskil on, on krooniline, aga midagi sellist, mis hetkel võistlemist nautida ei lubaks, ei ole, on ta ise öelnud. Jääb vaid üle loota, et kõhuviirus hotellis meie meesteni ei jõuaks.  Siis loodan, et ka Maicel vastu peab ja meid üllatada suudab, millele järgneks suur pidu.
 
Mitmevõistlejaid on stardis kokku 36.  
 

Meie pisikesest riigist nagu öeldud täis komplekt mehi platsil.
Huvitav on vahest ka see, et Georgia Ülikoolist on samuti väljakul kolm meest - Robile ja Maicelile lisaks koolivend Devon Williams, kes esindab USA-d. Üleüldse on tähelepanuväärne see, et Georgia Ülikoolist pääses MMile kokku 8 sportlast, Petrose pundist seitse, neist üks jäi vigastusega kõrvale, ülejäänud kuus on rivis. Allolevalt pildilt on puudu Robi, kes pildi tegemise ajaks polnud veel Londonisse jõudnud.
Maicel, Kendell Williams, Levern Spencer, Tatijana Gusin, Petros Kyprianou, Devon Williams
Viia kuus sportlast MMile, pole paha või mis. Muide, eestikatel Kadriorus istus mu taga üks vanapaar. Jah, nad olid ilmselgelt veel vanemad kui mina ja hetkel kui Markus maandus kaugushüppe kasti, kuulsin vanadaami oma kaaslaselt küsimas, et ei tea, mida need seal Ameerikas küll teevad, trenni igatahes mitte, vastas ta ise kärmelt oma küsimusele. Ma ei julenud sel hetkel kõvasti hingatagi, veel vähem hakata meie omasid õigustama. Robi näiteks püstitas neil võistlustel uue isikliku 200 meetris, aeg 21,48 vist ikka päris ilma trennita ei tule, aga tühja sest. Nüüd on uus võistlus ja uued sihid kõigil silme ees.
 
10-võistluse üks peamisi medalipretendente on Kevin Mayer, vähemalt hoian neljanda käega just talle pöialt.  Neid, kes piedestaalile ihkaks on veel. Loodan, et tuleb tore ja põnev võistlus ja et meie mehed kõik lõpuni vastu peavad. Arvutit ma staadionile kaasa ei võta, lähen seekord pastaka ja märkmikuga. Enne võistlust uurin veelkord tabelit, mille leidsin DecaAmeerika FB lehelt. Uurige teie ka!
 
 

Saturday, August 5, 2017

Hästi ajastatud puhkus


Olen õnnelik, nii õnnelik, nii õnnelik! Mul hakkas puhkus! Võiksin suruda varbad liiva või nurruda diivanil sooja fliisi sees, lugeda või hoopis ise kirjutada - kõike võin teha! Seega teen seda, mida tahan - elan kaasa meie omadele Londoni MMil. Lähen kohale, istun tribüüni kõige kaugemas sopis ja olen ikkagi õnnelik!
 
Suvi on olnud pööraselt kiire. Robi on juuni lõpust saadik Eestis. See on hea tunne, isegi kui me iga päev ninapidi koos ei ole. Kohanemine, Eestisse ja isegi koju sisseelamine võtab aega ja kui aega anda, siis saadki ühel päeval tagasi OMA poja. Ma ei oska öelda täpselt, mida see tähendab, oskan lihtsalt tunda ja tunnetada. Tunnetuse pealt tundub, et kõik on hästi.
 
Sa mõtled, et sa teed üle hulga aja postituse, võtad midagi kokku ja piilud väheke ettepoole. Alustad hommikul suure hurraga ja... siis saad hoopis lapselapse hoida.
Prioriteedid nihkuvad, uus fänn ja tulevane blogilugeja vajab kasvamisabi just nüüd.
 
 
Sellisele väikemehele ei suuda keegi ei öelda. Vähemalt meie peres mitte ja meie pere on ju suur. Jaanipäeva paiku olid kõik korraga kodus. See hetk tuli salvestada, sest liiga palju ja liiga sageli seda enam ette ei kipu tulema.
Vasakult: Siim Kaarel, Kata Maria, Karl Robert, Marta Helena ja Janne. Vankris magab väike Ruben.
 
Olgu nüüd veel öeldud, et Londonil hoiame silma peal hetkel Eestist, järgmisel nädalal lendame kohale ja 10-võistluse päevadel istume juba otse staadionil. Kuidas Robil ettevalmistus läinud, kas hing hõiskab ja mida vaim lubab, sellest juba järgmises, sünnipäeva päeva postituses.