Minu, tähendab siin kohal ema. Seekordse postituse pühendan ise-enese tunnetele, läbielamistele, nähtule, kuuldule. Tegelikult on seda ju servapidi pea kõik postitused, va need harvad, mille koostamiseks Robi ise on vaevaks võtnud südamelt ära öelda kõik, mis enam südame sisse ära ei mahu.
 |
| ema Iiris, õed Marta Helena ja Kata Maria on teel |
Londoni MMi ettevalmistused algasid aasta tagasi. Kohe olümpia järel otsustasime plikadega, et järgmisel kergejõustiku suursündmusel oleme ise kohal. Staadioni päevad valisime mõistagi 10-võistluse järgi: 11. ja 12. august, ja juba aasta tagasi oli teise päeva õhtupoolseks ajaks pealtvaatajate tung sedavõrd suur, et meil ei õnnestunudki sinna pileteid saada. Valisime soodsamad piletid, lootuses, et küll kohapeal on võimalus endale sobivaim vaatenurk leida, sest alati oli see nii olnud, oli isegi Rio olümpial, aga mitte Londonis, saime aru, kui kohale jõudsime.
Minu jaoks oli see esimene Londoni külastus, seepärast planeerisime aega kohe pikemalt, et saaks linnast endast ka aimu. Öömaja aitas otsida Marta, kes leidis Airbnb kaudu õe ja ema jaoks ilusa 2-toalise korteri, üsna heas asupaigas. Näiteks Eesti sportlaste hotellist Tower Bridge kõrval lahutas meid kas 20 minutine jalgsimatk või üks peatus metrooga. Samas olime me üsna rahulikus kvartalis, kus hommikuti äratas kukelaul (nagu polekski Kuimetsast kaugemale saanud), kus kasvatati lilli ja juurikaid ja kuhu ligidale jäi ka väike turg kõikide lõunamaiste hõrgutistega (ostsime kasti suuri küpseid mangosid). Ja mis kõige olulisem, aknast avanes vaade vihjega Robi suurimale eesmärgile.
Eesmärk peab alati silme ees olema, meie eesmärgiks oli siiski kaasa elada MMil toimuvale. Oma ööbimiskohas oli seda keeruline teha, kuna telekat meie ilusas elamises ei olnud ja isegi internetti mitte. Seega otsisime endale piletiteta õhtuteks kohti, kus võistlustest ikkagi osa saaks. Meie õnneks oli linna erinevatele platsidele pandud selleks puhuks püsti suured ekraanid, kus staadionil toimuvat üle kanti. Sa võisid nautida elu elu ja jälgida mänge koos teiste inimestega nagu sel pildil.
Ärihoonetega ümbritsetud Canary Wharfist kujunes üks meie olulisemaid peatuspaiku, meie transpordisõlm liikumisel ühest linnaosast teise. Kuked seal küll ei kirenud, aga omamoodi äratundmisrõõm puges ikka hinge, kui jälle neid tuledes säravaid kõrghooneid märkasid. Siis teadsid, et Londoni kodu e öömaja ei ole enam kaugel.
Ühel Londoni päeval saime näha ka tõelist inglise ilma, mil sadas hommikust õhtuni. Meie valisime selle muuseumite külastamise päevaks. Vaatasime üle, mis imet on maailmas teinud tehnikarevolutsioon ja mida inglased on kaasa kahmanud erinevates maailmanurkades röövretkedel käies. Ehk siis külastasime Science Museumi ja British Museumi.
Vihmase päeva õhtul linna ekraanide ette küll ei kibelenud, seega nuiasime end hotelli varju ja vaatasime karmides tingimustes kaugushüppe kasti maanduvaid naisi ning Shaunae üllatava lõpuga 400 meetri jooksu hoopis lesides Robi suures hotellivoodis. Head lambad mahuvad igale poole ära.
Reede ja laupäeva veetsime staadionil. Varakult asusime teele, et mitte 100 meetrit maha magada. Robi jookseb selle distantsi läbi eriti kiirelt, me same vaevalt kümneni lugeda ja otsas ta ongi.
Siit me tuleme Londoni olümpiastaadion!
Siit me tuleme Londoni olümpiastaadion!
Mind tabas esimene võistluseelne ärevushoog juba öösel, mis viis une nagu peoga pühitult. Vähkresin küljelt küljele, lootes, et vähemalt teised, eriti Robi magavad sügavalt ja rahulikult. Nii vist oli. Kohale jõudsime enne aega, saime lipud laiali laotada ja olime meie meeste startideks valmis 100%. Võistlus võis alata, kaasaelamine algas!
1. ala
Janek, kelle puhul oli ette teada, et on elu vormis, tõestas vormi kohe esimesel alal, joostes 100m uueks isiklikuks rekordiks 11.08.
Maiceli tulemuseks 11.35.
Janek, kelle puhul oli ette teada, et on elu vormis, tõestas vormi kohe esimesel alal, joostes 100m uueks isiklikuks rekordiks 11.08.
Maiceli tulemuseks 11.35.
Robi jooksis välja oma hooaja parima tulemuse 10.55, mis oli kokkuvõttes päeva kolmas aeg.
2.ala
2.ala
Kolmandal kohal püsis Robi ka pärast kaugushüppes hüpatud 7.49-t. Hiljem tunnistas, et ootas, mis ta ootas, kõikide hüpete ajal oli vastutuul. "Oleks 6-7cm enam lennanud, oleks saanud hetkeks liidrinumbri, mis oleks olnud veel üheks ilusaks mälestuseks," tunnistas Robi pärast võistlust. Aga seekord ei lennanud ja seega püsis kauguse järel jätkuvalt kolmandal kohal.
Janek hüppas korraliku 7.33, Maiceli kaugus ebaõnnestus, ainsa tulemusena läks kirja 6.95.
 |
| Kolm meie vuntsi: Janek, Robi, Maicel. Foto: Tairo Lutter |
3. ala
Kuulitõuke eel tundsin kerget ärevust taas, sest veel nädala alguses oli Robi öelnud, et hetkel selle randmega kuuli küll ei tõukaks. Nädala lõpus pidi siiski tõukama. Kõik katsed maandusid ühte auku, neist pikim auk jäi tõukajast 13.98 meetri kaugusele. Ilmselgelt oleks ta ise soovinud, et kuul oleks veidi kaugemale lennanud, aga seekord jäi nii.
Kuulitõuke eel tundsin kerget ärevust taas, sest veel nädala alguses oli Robi öelnud, et hetkel selle randmega kuuli küll ei tõukaks. Nädala lõpus pidi siiski tõukama. Kõik katsed maandusid ühte auku, neist pikim auk jäi tõukajast 13.98 meetri kaugusele. Ilmselgelt oleks ta ise soovinud, et kuul oleks veidi kaugemale lennanud, aga seekord jäi nii.
Janek andis oma kuulile hea hoo, see maandus alles 15.13 meetri joonel.
Maicel ei saanud vähemalt nulli, aga ma olen näinud tema puhul ka oluliselt paremaid tulemusi, kui seda oli seekordne 14.08.
Kuulitõukest sai alguse Janeki tõus ja Robi aeglane "allakäik". Igatahes olid kuulitõuke järel rivis veel 32 meest 36-st alustanud, Robi hoidis sel hetkel 4. positsiooni punktidega 2621, Janek platseerus 12. kohal, punkte 2534 ja Maiceli kontole oli kogunenud selleks ajaks 2324 punkti.
4.ala
Kõrgushüppe eel me suuri lootusi ei hellitanud, kuigi ei saa salata, ikka ootad vargsi, et ehk seekord, ehk just täna sünnib ime. Robi puhul jäi ime sündimata, kuigi proovikatsete põhjal tundus see ehk isegi võimalik olevat. 1.84 nagu ikka, ei midagi enamat.
Kõrgushüppe eel me suuri lootusi ei hellitanud, kuigi ei saa salata, ikka ootad vargsi, et ehk seekord, ehk just täna sünnib ime. Robi puhul jäi ime sündimata, kuigi proovikatsete põhjal tundus see ehk isegi võimalik olevat. 1.84 nagu ikka, ei midagi enamat.
Imede ja üllatusteta me kõrgushüppes siiski ei jäänud, sest JANEKul oli minekut, ta lendas kõrgusest 2.05 üle nagu noor Jeesus, püstitades sellega neil võistlustel järgmise isikliku rekordi paranduse.
"Üllatus" tuli Maiceli poolt, kelle laeks jäi kõrguses seekord 2.02, mida on tema jaoks ilmselgelt liiga vähe. Vähemalt 10 cm lisa oleks oodanud, aga oleksid ei loe.
Hoogsa kõrgushüppega kihutas Janek Robist hoobilt 100 punktiga mööda, hakates siitmaalt ronima ikka enam ja enam üles poole. Janekil punkte nüüd 3384, Robil 3284, Maicelil 3146. Võistlema on jäänud 30 sportlast.
5.ala
400 meetri jooks. Istusime sel hetkel kõrgel nagu kanad õrrel, sportlased olid otsekui nupud suurel mängulaual. Õnneks olid staadionil ekraanid, nende abil oli võimalik tuvastada, kes on kes. See oli oluline, sest meie kõrval olnud pere ootas koos meiega Robi starti. Kui nad said teada, et üks jooksjatest on meie poja ja venna, siis selsamal hetkel oli Robi ka nende oma. Võõraste inimeste siirast ja jäägitut toetust tundsid seal staadionil usutavasti kõikide sportlaste lähedased. Rõõm oli tohutu! Seda ei ole tegelikult võimalik sõnades väljendada ja just seepärast oligi hea, et olime kohal ja saime seda kõike ise kogeda.
400 meetri jooks. Istusime sel hetkel kõrgel nagu kanad õrrel, sportlased olid otsekui nupud suurel mängulaual. Õnneks olid staadionil ekraanid, nende abil oli võimalik tuvastada, kes on kes. See oli oluline, sest meie kõrval olnud pere ootas koos meiega Robi starti. Kui nad said teada, et üks jooksjatest on meie poja ja venna, siis selsamal hetkel oli Robi ka nende oma. Võõraste inimeste siirast ja jäägitut toetust tundsid seal staadionil usutavasti kõikide sportlaste lähedased. Rõõm oli tohutu! Seda ei ole tegelikult võimalik sõnades väljendada ja just seepärast oligi hea, et olime kohal ja saime seda kõike ise kogeda.
Janek ja Maicel olid esimeses stardis ja lidusid mõlemad hästi. Janekilt veel üks isiklik, esimest korda läbis ta 400 meetrit alla 50 sekundi, ajaga 49,58.
Maicel jooksis välja hooaja parima 50.61.
Robi jõudis starti neljandas jooksus, see oli kõva jooks, hetkeks tundus isegi sealt ülevalt vaadates tegelikult, et ei jõua justkui üldse, aga aeg 47.76 näitas, et jõudis küll. Ükskord, tõsi, on jõudnud isegi veidi kiiremini.
Päev lõppes Janeki jaoks punktidega 4218, Robile 4202 ja Maicelile 3932 punktiga.
Alles oli jäänud 27 jätkavat 10-võistlejat.
Uus päev, 6. ala
Öö möödus magades, hommikul olime jälle õigel ajal platsis, kuigi staadionile soovijate järjekord turvakontrollis oli ootamatult pikk ja kulges aeglasemalt kui olime osanud arvestada.
Meie mehed olid esimeses jooksus koos ja meie ise leidsime kärmelt tõkkejooksu vaatamiseks toredad kohad üsna raja ääres, otse eestlastest asjatundjate ees.
Öö möödus magades, hommikul olime jälle õigel ajal platsis, kuigi staadionile soovijate järjekord turvakontrollis oli ootamatult pikk ja kulges aeglasemalt kui olime osanud arvestada.
Meie mehed olid esimeses jooksus koos ja meie ise leidsime kärmelt tõkkejooksu vaatamiseks toredad kohad üsna raja ääres, otse eestlastest asjatundjate ees.
Robi oli öelnud, et kui suudab 110 meetrit tõkked läbida ajaga 15,3 kanti ja enam vähem terveks jääda, siis paneb lõpuni välja. Anti start! Mina lugesin tõkkeid: esimene üle, teine üle, kolmas, neljas ja ülejäänud ka, finišijoon ületatud, aeg peaaegu soovitu lähedal: 15.36, aga jalaga läks kehvalt. Näha oli, et naljalt toetada ei saa.
Teised meie poisid jooksid korralikult, Janek oma hooaja parima tulemuse 14.56, Maiceli aeg oli 14.90. Aga ikkagi, mis juhtus Robi põlvega ja kas või kuidas edasi?
 |
| Robi pärast tõkkejooksu. Delfi foto: Ilmar Saabas |
Füsioterapeut Risto Jamnes oli samuti murelik, tõusis püsti ja ütles, et peab minema vaatama, kuidas Robi jalaga lood on. Ja siis, oh üllatust!, kuulsin selja tagant ühelt Eesti treenerilt soovitust Jamnesele vaadata kõik jooksud ikka ära enne. "Las paneb ise enda jalale jääd peale," kõlas lause, mille peale end kangeks ehmatasin. Jamnes jäi viisakaks ja ruttas poisse üle vaatama.
Jäin samuti viisakaks, aga edaspidi hoolitsesin selle eest, et Eesti "asjatundjaid" "asjalike" soovitustega kuuldekauguses ei oleks. Meie 10-võistlejad olid väljas üks kõigi, kõik ühe eest!, kasvatasid selle märgiks endale isegi vuntsid ette. Meie vanadel asjatundjatel ei tähendaks vurrud nina all aga muud kui, et peataks tati kinni, enne suhu jõudmist. Teinekord oleks parem ka suu kinni hoida. See on nüüd öeldud.
Tõkkejooks sai saatuslikuks üsna mitmele sportlasele, mis tähendab, et pärast tõkkeid sai jätkata täispunktidega veel vaid 24 meest 36-st alustanust.
7.ala
Kettaheide toimus kahes grupis. Robi oli lisatud neist õnneks teise, mis alustas veidi hiljem. Selleks ajaks oli põlvesidemerebendiga põlv korralikult teibitud, valuvaigistid mõjuma hakanud ja jätkamine võimalik.
Kettaheide toimus kahes grupis. Robi oli lisatud neist õnneks teise, mis alustas veidi hiljem. Selleks ajaks oli põlvesidemerebendiga põlv korralikult teibitud, valuvaigistid mõjuma hakanud ja jätkamine võimalik.
Maicel heitis korraliku tulemuse - 47.88, Janek võis oma 42.11 heitega samuti rahule jääda, aga Robi oleks lootnud 40.43-st enamat. Samas hea, et tuli seegi. Olin rõõmus, et ta üldse suutis end jätkamiseks kokku võtta.
8.ala
Teivashüppe jälgimiseks olid meil taas üsna head kohad. Janeki puhul ootasime head tulemust, sest tema viimased teivashüpped Tallinnas Kadriorus tekitasid tunde, et lagi on taevas. Lihtsalt nauditav oli vaadata kui kergelt ta kõrguse kõrguse järel alistas.
Teivashüppe jälgimiseks olid meil taas üsna head kohad. Janeki puhul ootasime head tulemust, sest tema viimased teivashüpped Tallinnas Kadriorus tekitasid tunde, et lagi on taevas. Lihtsalt nauditav oli vaadata kui kergelt ta kõrguse kõrguse järel alistas.
Maicel alustas samas grupis, seega kahe 10-võistluse ala vahel pealtvaatajate jaoks pikka pausi vahele ei jäänud.
Janeki algkõrguseks oli 4.70. Üle!, järgmise jättis vahele, 4.90 üle teisel katsel.
Samal kõrgusel liitus ka Maicel, kelle kaks esimest katset kõrguse alistamisel luhtusid ja sinna paika tema võistlus jäigi - jalg andis tunda ja ta otsustas edasi tuleviku huvides mitte riskida.
Janek jätkas ja jätkas ilusti. 5 meetrit teisel ja 5.10 esimesel katsel. Edasiseks enam energiat ei jätkunud. Jääb vähemalt mõnigi kõrgus järgmise korra isikliku üritamiseks, mis mehele suurt ja väärtuslikku uut lisaenergiat annaks.
Robi tegi samal ajal proovikatseid teisele matile, jälgisin silmanurgast ja iga proovi järel muutusin murelikumaks - mitte ükski katse ei viinud teda isegi lati poole. Hinnata ma olukorda asjatundmatuna ei oska. Oskan ainult pöidlaid kõvemini pihku suruda, uskuda ja loota parimat.
Samal ajal anti pealtvaatajatele teada, et aeg oleks staadionilt minema jalutada, sest enne õhtust osa on vaja tribüünid puhtaks teha ja turvakaalutlustel kõik üle kontrollida. Ühelt poolt sain ma nende soovist aru, aga teiselt poolt olid ees ju mu oma poja hüpped. Otsustasime end paigalt mitte liigutada, kuigi rahvast meie ümber jäi aina vähemaks. Korraga märkasime staadionilt Robi poolt antud vihjet liikuda alumisele tasandile, otse teivashüppe sektori taha. Siis märkasin sama soovitust ka meie kergejõustiku liidu juhilt Teigamägilt. Kolmat vihjet polnud vaja, pakkisime oma ergutusvahendid ja kolisime alumisele tasandile ega allunud provokatsioonidele, millega taheti jätkuvalt sundida meid lahkuma.
Meie jäämisele andis lisaväärtuse Robi iseäranis nauditav esinemine just teivashüppes - kõrgused alistusid üksteise järel esimestel katsetel ja seda alates algkõrgusest 4.60, lõpetades uut isiklikku rekordit tähistava tulemusega, milleks on nüüdsest täpselt 5 meetrit.
Kuna publikut oli vähe alles, siis saime täita isegi vanaemale antud lubaduse lehvitada talle teleka vahendusel - vehkisime nagu pöörased :D. Oli see vast nauditav hetk.
Robi tunnistas, et see oli ka tema enese jaoks kõrghetk, mil põlv ja valu ununesid korraks nagu poleks neid olnudki.
Nüüd, kus teivashüpe tõesti läbi oli saanud ja kus õhtuse sessiooni piletite omanikud juba staadionil endale kohti otsima hakkasid, tuli Katal ja Martal lahkuda, sest teise päeva õhtuseks etenduseks õnnestus meil tänu kergejõustiku liidu juhi Teigamägi jõupingutustele saada vaid üks pääse. Selle sai küsija e ema, ülejäänud toetustiimi liikmed läksid võistluste finaali vaatama Marta Londonis elava boyfriend´i Richardi koju.
Ma ei jäänud staadionile üksi, kogu etendusele elasid kaasa Maiceli isa koos Maiceli vennaga ja tagasi tulid väga, isegi väga-väga head võistlust tegeva Janeki vanemad.
9.ala
Odaviske ajaks oli jäänud võistlema veel ainult 21 kümnevõistlejat, eestlastest jätkasid kaks musketäri, kolmas oli vahepeal jõudnud ära käia aparaadi all, mis kinnitas lihase venitust ja Maiceli õiget otsust seekord võistlemine katki jätta.
Odaviske ajaks oli jäänud võistlema veel ainult 21 kümnevõistlejat, eestlastest jätkasid kaks musketäri, kolmas oli vahepeal jõudnud ära käia aparaadi all, mis kinnitas lihase venitust ja Maiceli õiget otsust seekord võistlemine katki jätta.
Nagu ikka, on odaviske eel ootus, et Robi lõpuks Kuimetsa rekordi enda nimele saaks. Janekilt aga ootasid kõik kõva viset, sest oda on justkui osa tema juurde kuuluvast kehaosast.
Janek ei vedanud meid alt! Oda lendas koguni nii kaugele, et lisaks uuele isiklikule rekordile, mis nüüdsest on 71.73 kaasnes sellega ka alavõit. Mitte ükski 21-st kümnevõistlejast ei suutnud oda visata kaugemale kui meie mees. Sellega kaasnenud tantsu ma kohapeal nautida ei jõudnud, sest vanast harjumusest istusin ikka pliiats käes ja kribasin tulemusi paberile, aga see eest kuulsin ma Janeki vanemate, eriti ema ohjeldamatut rõõmuhõiset, mis oleks väärinud samuti jäädvustamist. Isegi Jamaica koondise fännid meie umber keerutasid päid, püüdes aru saada, mis toimub - Usain Bolt oli ju alles kulisside taga.
Mõned hetked on kordumatud ja need jäävad sinu sisse, kui sa kord oled ise nende sisse sattunud.
Mõned hetked on kordumatud ja need jäävad sinu sisse, kui sa kord oled ise nende sisse sattunud.
Robi odas loodetud tulemust ei saanud, leppida tuli ise enese poolt visatud 57.12-ga. Kuimetsa rekordi löömiseni on veel vaja aega. Ema oli ikka õnnelik.
Vaatasime koos Janeki vanematega üle seisu enne viimast ala ja saime aru, et Janeki odaviske järel kätte võideldud nejandat positsiooni ei tohiks ohustada enam keegi.
10.ala
1500 meetrit võis meie meeste jaoks alata.
1500 meetrit võis meie meeste jaoks alata.
10-võistluse viimaseks alaks olin jäänud staadionil oma sektorisse üksi. Üsna üksi ümbritsetuna tuhandetest võõrastest inimestest. Ootasin võistlejaid, lipp pihku surutud ja mind valdas ootamatu nukrus. Saabki läbi, mõtlesin. Veel täpselt ei tea, kuidas, aga kindel, et seekordne pingutus meeste jaoks saab igatahes otsa. Saab otsa ka meie, kaasaelajate ja ja toetajate jaoks.
Juba viiakse neid stardijoonele, näen kuidas Robi on elavas jutuhoos ala liidri Mayeriga, kellega koos on nad jaganud võistlusareeni mitmeid kordi, alates juunioride EM-ist Tallinnas. Antakse start! Robi on ostsustanud võtta maksimumi. Tunnen, kuidas klomp tõuseb kurku, võtan Robi kingitud telefoni, millega saab teha häid pilte ja proovin läbi vägisi silmisse valguvate pisarate püüda kinni hetke, mil ta minu eest mööda jookseb.
Ainult jaapanlane oli läinud oma teed, järgmisi vedas sel hetkel Robi. Teades tema seisukorda, millist eneseületust see jooks nõuab ja nähes sellele vaatamata teda grupi eesotsas hakkasid pisarad tahtmatult tilk tilga järel mööda põski alla veerema. Hing oli teise päeva õhtuks muutunud väga hellaks. Robi lõpetas jooksu viiendana, oma hooaja parima tulemusega 4.31.31. Janeki viimase ala ajaks oli 4.39,24.
Nüüd on see läbi. Janeki supertulemus on vallutanud Eesti meedia! Väga tubli noormees, ta oli seda väärt! Kui ei ole kohta, loeb tulemus, on poisid ise öelnud! Janeki jaoks olid super nii tulemus kui ka koht - 8371 punkti andsid neil võistlustel neljanda koha. See kõik tundub ühelt poolt uskumatuna ja teisalt - jah, just nii see pidigi minema!
Esimese koha sai ootuspäraselt Kevin Mayer, kes kogus 8768 punkti.
Janekist ettepoole jäid veel Rico Freimuth 8564 ja Kai Kazmirek 8488 punktiga.
Robi kogus oma hooaja parima ja ühtlasi elu teise tulemusena neil võistlustel 8025 punkti, mis andsid 13. koha. Kõik 10 ala tegid läbi 36-st alustanud 20. Neliteist lõpetajat kogus saagiks enam kui 8000 punkti. Maailma paremik oli koos ja hoos.
Emotsioonide maandamiseks vehkisin areeni servas oma väikese lipuga, mis jaksasin, lootes püüda poja tähelepanu kui võistlejad oma auringiga minu sektorini jõuavad. Tahtsin anda märku, et olin kohal ja elasin kaasa iga hetke. Trügisin inimestest mööda, öeldes neile, et seal on minu poeg. Mulle tehti teed nagu oleksin lausunud võlusõnad ja ta märkas mind! Mitte ainult! Ta tuli!
Ma ulatusin temani, sõbrad, ja tema minuni.
See oli üks maailma soojemaid kallisid, mille me teineteisele kinkisime. See oli silmapilk, mille järel saab taaskord tõdeda, et mõni hetk on elus ilusam kui teine. Mõni hetk on kohe väga-väga ilus!
Ja isegi kui ses hetkes on peidus ka piisakene valu, siis ikkagi tüürivad mõtted ses suunas, et ehk peaks hakkama vaatama järgmise suve Berliini EMi pileteid????
Igatahes on elu läinud edasi. Robi on tagasi Ameerikas, kool on alanud ja kuigi uute trennideni läheb veel aega, on tänusõnad treenerile seni tehtu eest kaunilt edasi antud.
Meie oleme kodus jõudnud tühjendada juba mõned marjapõõsad ja valmistume pühapäevaseks 20. augustil traditsiooniks saanud sõprade tänupeoks. Koogid kõigile koogimeistrite kulul. Kes tunneb, et on ja tahab olla sõber, see teadku, et meie kodu uksed ja südamed on valla.
